Resources

Euroopa terviseuuringu (EHIS) eesmärk on mõõta ühtlustatud alusel ja liikmesriikide vahel suurel määral võrreldavalt ELi kodanike terviseseisundit (sealhulgas puuet), tervist määravaid tegureid (eluviis) ning tervishoiuteenuste kasutamist ja piiranguid nende kättesaadavuse osas. Uuringu üldine ulatus on 15-aastane või vanem elanikkond, kes elab riigi territooriumil asuvates eramajapidamistes. EHIS töötati välja aastatel 2003-2006. See koosneb neljast moodulist, mis käsitlevad terviseseisundit, tervist mõjutavaid tegureid, tervishoiuteenuseid ja taustamuutujaid (elanikkonna sotsiaal-demograafilised näitajad). Kõik näitajad on väljendatud protsentides elanikkonna piires ning statistika on jaotatud vanuse ja soo järgi ning kavas on kasutada veel üht mõõdet, nagu haridustase, sissetulekukvintiilide rühm, linnastumise aste, sünniriik, kodakondsusriik, tegevuspiirang.

Loomadega seotud tööstress ja kaastundeväsimus on olulised teemad, sest need võivad avaldada negatiivset mõju töötajate vaimsele heaolule, tööviljakusele ja töömoraalile. Nende seisundite mõju on märkimisväärne ja seda on hakanud rohkem tunnustama need, kes töötavad loomadega seotud ametialadel.

Uurida demograafiliste, karjääri ja elustiili tegurite seost vastupidavusega ning vastupidavuse seost vaimse tervise tulemustega 1130 kliinilises praktikas töötava veterinaararsti hulgas Kanadas.

Hiljutised suundumused heaolu mõõtmisel on tõstnud teaduslikke standardeid ja rangust, mis on seotud heaolu riiklike ja rahvusvaheliste võrdlustega. Üheks peamiseks teemaks on seejuures olnud üleminek mitmemõõtmelistele lähenemisviisidele traditsiooniliste mõõdupuude (nt õnnelikkus, eluga rahulolu) või majanduslike näitajate (nt SKP) asemel.

Üks kõige mõjukamaid mitmemõõtmelise heaolu mõõtmisi, OECD 2011. aastal käivitatud parema elu indeks, sisaldab üksikasjalikku ülevaadet eri riikide sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest suutlikkusest. Alates selle käivitamisest on nende andmete põhjal tehtud mitmeid asjakohaseid empiirilisi uuringuid, kuid ühiskondlike prioriteetide ja riigi tasandi tulemuslikkuse vaheline kaugus parema elu indeksis ja ka mitmemõõtmelises heaolus on endiselt vähe uuritud.

Käesolevas aruandes esitatud järeldused põhinevad viimases veterinaaruuringus kogutud andmetel ja neid on täiendatud eelnevate aastate asjakohaste andmetega.

Käesolevas dokumendis esitatakse kolme valimi (kaks üliõpilast ja üks kogukonna suitsetamisest loobumise programmis osalejatest) andmed 14-punktilise instrumendi, tajutud stressi skaala (PSS) usaldusväärsuse ja kehtivuse kohta, mille eesmärk on mõõta seda, mil määral hinnatakse olukordi elus stressirohkeks.