MEETODID: postiküsitlus saadeti 1 907 veterinaararstile, kes olid registreeritud Uus-Meremaa veterinaarnõukogus (VCNZ). Küsitlusega koguti teavet vastajate vanuse, soo, töökoha tüübi ja arvu, stressitaseme, depressiooni, enesetapumõtete ja -katsete, stressi põhjuste ja tugiallikate kohta. TULEMUSED: üheksasaja kahekümne seitsme (48,6%) veterinaararsti vastused olid kasutuskõlblikud. Analüüsist jäeti välja veterinaararstid, kes olid pensionil, töötasid välismaal või ei esitanud teavet oma tööala kohta, nii et järele jäid 849 (44,5%) veterinaararsti andmed. Naised kogesid rohkem tööga seotud stressi ja depressiooni kui mehed, väikeloomade/segatüüpi loomaarstid teatasid rohkem stressist ja depressioonist kui muud liiki tööd tegevad veterinaararstid ning nooremad veterinaararstid kogesid rohkem stressi kui vanemad veterinaararstid. Peamised stressiallikad olid töötunnid, klientide ootused ja ootamatud tulemused. Stressi tekitasid vastajatele ka vajadus säilitada oma teadmisi ja tehnilisi oskusi ning isiklikud suhted, rahalised vahendid ja ootused iseendale. Enamik vastanutest teatas, et neil on hea pere- ja sõprusvõrgustik, mis aitab neil stressiga toime tulla. Üldiselt toetusid vastajad pigem mitteametlikele võrgustikele, nagu perekond ja sõbrad, teised veterinaararstid ja töökaaslased. Väike osa vastanutest, kes teatasid kliinilisest depressioonist või enesetapumõtetest või -katseist, kasutas suurema tõenäosusega kui vastajad üldiselt tervishoiutöötajaid, nõustamist, hingehoidjat või vaimulikku tuge ja Vets in Stressi telefoniliini, kuid vähem tõenäoline oli, et nad otsisid toetust tööandjatelt ja töökaaslastelt.
KOKKUVÕTE: On vaja mitmesuguseid strateegiaid, et tulla toime tööga seotud stressiga veterinaararstide seas. Tuleb kindlaks teha stressi allikad töökohal ja töötada välja strateegiad nende allikate kontrollimiseks, mis kujutavad endast olulist ohtu. Strateegiad võivad hõlmata tähelepanu töökoormusele ja tööajale, tööprotsesside kujundamist ja sotsiaalse toetuse suurendamist. Tööga seotud oskuste, nagu suhtlemine, konfliktide juhtimine ja stressijuhtimine, koolitus võib olla kasulik, kui nende oskuste puudumine aitab kaasa stressi tekkimisele. Olemas on ka tugiteenused, nagu abitelefonid ja mentorprogrammid, ning teave nende kohta peab olema paremini kättesaadav.
Loe lähemalt SIIN.
