Otsi ET
Sulge

Otsi saidilt

Stressitegurid veterinaarmeditsiinis – Austria veterinaariatudengite ja praktiseerivate loomaarstide seas läbi viidud ristlõikeuuring.

Kuigi varasemates uuringutes on veterinaararstide kõrge vaimse tervise koormus hästi dokumenteeritud, on vähe teada konkreetsetest tööstressi teguritest, mis on seotud vaimse tervise probleemidega. Seetõttu oli käesoleva uuringu eesmärkidel kaks eesmärki: (1) hinnata kutsealaseid stressitegureid veterinaaria kutsealal, pöörates erilist tähelepanu veterinaariatudengite ootuste ja praktiseerivate veterinaararstide kogemuste võrdlemisele ning (2) seostada kogetud stressi ja veterinaararstide vaimse tervise näitajaid.

Autor Neubauer V, Gächter A, Probst T, Brühl D, Dale R, Pieh C, Humer E. aadressil January 21, 2025

Taust: Kuigi varasemates uuringutes on hästi dokumenteeritud veterinaararstide kõrge vaimse tervise koormuse probleem, on vähe teada konkreetsetest tööstressi teguritest, mis on seotud vaimse tervise probleemidega. Seetõttu oli käesoleva uuringu eesmärkidel kaks eesmärki: (1) hinnata kutsealaseid stressitegureid veterinaaria kutsealal, pöörates erilist tähelepanu veterinaariatudengite ootuste ja praktiseerivate veterinaararstide kogemuste võrdlemisele ning (2) seostada kogetud stressi ja veterinaararstide vaimse tervise näitajaid. Meetodid: Kõik registreeritud veterinaararstid ja veterinaarmeditsiiniüliõpilased Austrias kutsuti osalema ristlõikeküsitluses internetis. Andmete kogumine toimus talvel 2022/2023 ja hõlmas standardiseeritud küsimustikke vaimse heaolu (WHO-5), depressiooni (PHQ-9), ärevuse (GAD-7), stressi (PSS-4) ja unetuse (ISI-2) kohta. Lisaks küsiti osalejatelt erinevate hinnanguliste (üliõpilased) või kogenud (veteranid) tööstressi tegurite kohta, mida tuli hinnata 5-pallisel Likerti skaalal, mis ulatus “üldse mitte” kuni “väga tugevalt”. Avatud küsimusega paluti vastajatel nimetada vabas tekstis täiendavaid kogetud/oodatavaid tööga seotud stressitegureid veterinaarpraktikas. Tulemused: Uuringus osales kokku 430 üliõpilast ja 440 veterinaararsti. Kordusmeetodite variatsioonianalüüsi (ANOVA) tulemused näitavad, et bürokraatia koormust tajuvad üliõpilased vähem stressirohkeks kui veterinaararstid, kõiki teisi valdkondi tajuvad üliõpilased rohkem stressirohkeks kui veterinaararstid. Veterinaararstid kogevad kõige koormavamaks bürokraatiat, millele järgnevad loomade kannatused ja suhtlemine loomaomanikega. Täiendav analüüs võimalike seoste kohta tajutud stressitegurite ulatuse ja vaimse tervise näitajate vahel näitab, et kuigi bürokraatia on kõige koormavam, on selle seos vaimse tervise näitajatega kõige väiksem. Seevastu finantsmured, mis ei kuulu peamiste stressorite hulka, on kõige tugevamalt seotud halvenenud vaimse tervisega. Kokkuvõte: Tulemused viitavad sellele, et veterinaararstide rahaline kindlustatus on nende vaimse tervise kaitsmiseks ülioluline. Veterinaarmeditsiini üliõpilaste ja praktiseerivate veterinaararstide koolitus halduse, ajajuhtimise, loomade kannatustega tegelemise ja loomaomanikega suhtlemise valdkonnas võib olla kasulik nende tööga seotud stressorite vähendamiseks.

Loe lähemalt SIIN