Otsi ET
Sulge

Otsi saidilt

Töötervishoiu parandamine

Soome veterinaararstide töökeskkond ja töötervishoid

Soome veterinaararstide tervist ja töökeskkonda hindasid Soome veterinaariaühing ja Soome töötervishoiu instituut küsimustikuuringus. Küsimustik saadeti 2000. aasta kevadel kõigile alla 65-aastastele ja Soomes töötavatele veterinaararstidele (n = 1169); 785 (67%) vastas.

Autor Reijula, K.; Räsänen, K.; Hämäläinen, M.; Juntunen, K.; Lindbohm, M.-L.; Taskinen, H.; Bergbom, B.; Rinta-Jouppi, M. aadressil July 04, 2024

Tulemused

Veterinaararsti töö oli füüsiliselt raske ja sageli kaasnes sellega suur õnnetusoht. Üle poolte vastanutest pidas riske mõõdukalt või märkimisväärselt kõrgeks ning kõige suuremad riskid esinesid hobuslaste, segatüüpi (nii väike- kui ka suurloomade) või produktiivloomadega tegelevate veterinaararstide seas. Veterinaararstid olid pühendunud oma tööle, kuigi samal ajal kogesid nad tööga seotud stressi ja väsimust. Kõige rohkem stressi esines linnades töötavatel veterinaararstidel või hariduse ja teadustööga tegelevatel veterinaararstidel. Tõsist tööga seotud kurnatust kogesid kõige sagedamini naised nooremas ja mehed vanemas vanuserühmas. Keskmiselt veetsid veterinaararstid üle 100 tunni kuus valves. Üle kahe kolmandiku uuringus osalenutest nimetas oma üldist tervislikku seisundit heaks või üsna heaks, samas kui alla 5% osalejatest nimetas oma tervist pigem halvaks või halvaks.

Järeldused

Soome veterinaararsti töö, töökeskkond ja tööga seotud riskid varieerusid suuresti sõltuvalt veterinaararstile määratud ülesannetest. Seda tuleb arvesse võtta veterinaararstide töötervishoiuteenuste kavandamisel. Loe lähemalt SIIT.