Ristlõikeuuringu raames küsitleti 78 naisveteranit Austriast ja Saksamaalt, kasutades eneseraporteerimise testbaterjali, millega hinnati kahtkümmet erinevat toimetulekustiili. Statistiline analüüs hõlmas ühe valimi t-teste ja Coheni d-d kui samaaegset efekti suuruse mõõdikut. Tulemused näitasid, et naisveterinaararstid kasutavad stressi puhul oluliselt sagedamini negatiivseid toimetulekustiilid, nt rumination(t(74) = 6,733, p = < 0,001, d = 0,726) või eskapism(t(72) = 2,173, p = 0,033, d = 0,281), võrreldes normipopulatsiooniga. Muude uuringute hulgas aitavad need tulemused kaasa süstemaatilisele diagnoosimisele, mis on vajalik standardiseeritud stressijuhtimise sekkumiste väljatöötamiseks ja rakendamiseks veterinaarhariduse ja -koolituse jaoks, nt kursused suhtlemis- ja stressijuhtimisoskuste parandamiseks ning regulaarne supervisioon või intervisioon (vahetus erialaspetsialistidega). Olemasoleva vaimse tervisega seotud häbimärgistamise tõttu tuleks pakkuda madalate barjääridega nõustamisteenuseid veterinaararstidele, kes juba tunnevad end stressi all. Loe lähemalt SIIN.
Tööga seotud stressoritega toimetulek
Feminiseerumine ja stress veterinaaria valdkonnas: Süstemaatiline diagnostiline lähenemine ja sellega seotud juhtimine
Veterinaarmeditsiini valdkonnas on sooline jaotus muutunud, sest enamik lõpetajaid on nüüd naised. Uuringud näitavad, et naissoost veterinaararstid on stressi ja stressiga seotud haiguste suhtes haavatavam rühm. Uuringu eesmärk oli välja selgitada stressiga toimetuleku strateegiate tüüpilised profiilid ja selgitada, kas loomaarstid on hästi varustatud, et tulla toime tööstressiga.
