Eetilised konfliktid ja sellest tulenev moraalne distress on tänapäeva veterinaarpraktikas tavalised ja mõjutavad negatiivselt igapäevast praktikaelu, kuid veterinaararstid ei pruugi neid tuvastada või märgistada.
Meetodid
Segameetodid, järjestikune seletuskonstruktsioon; konfidentsiaalne ja anonüümne veebipõhine valim 889 veterinaararstist Põhja-Ameerikas.
Tulemused
Enamik vastanutest teatas, et nad tunnevad konflikti selle üle, millist hooldust on asjakohane pakkuda. Üle 70% vastanutest leidis, et takistused, millega nad seisid silmitsi, mis ei võimaldanud neil pakkuda asjakohast hooldust, tekitasid neile või nende töötajatele mõõdukat või tõsist stressi. Seitsekümmend üheksa protsenti osalejatest teatas, et neil palutakse pakkuda ravi, mida nad peavad mõttetuks. Rohkem kui 70% osalejatest teatas, et neil ei ole koolitust konfliktide lahendamiseks või enesehoolduseks.
Järeldused ja kliiniline tähtsus
Veterinaararstid teatavad laialt levinud eetilistest konfliktidest ja moraalsest ahastusest paljudes praktika liikides ja demograafilistes rühmades. Enamikul veterinaararstidel on vähe või üldse mitte mingit koolitust selle kohta, kuidas vähendada nende probleemide mõju. Eetilised konfliktid ja sellest tulenev moraalne distress võivad olla oluline stressi ja halva heaolu allikas, mida ei ole laialdaselt tunnustatud ega hästi määratletud. Selle probleemi leevendamiseks võiks kohandada hästi uuritud ja tõhusaid vahendeid, mida kasutatakse moraalse distressi vähendamiseks inimeste tervishoius. Loe lähemalt SIIT.
