TAUST: Uuringud on näidanud, et alkoholitarbimine on üliõpilaste seas oluliselt suurenenud. Eelkõige võib kuritarvitamine tervishoiuüliõpilaste hulgas mõjutada negatiivselt nende akadeemilist koolitust ja tulevast kutsepraktikat. EESMÄRK: Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida tervishoiuüliõpilaste alkoholitarbimise harjumusi ja uurida seoseid alkoholitarbimise harjumuste ning sotsiaal-demograafiliste ja akadeemiliste muutujate vahel. DISAIN JA KESKKOND: Viisime selle ristlõikeuuringu läbi Bahia Salvadoris asuvas eraülikoolis. MEETODID: Viisime selle uuringu läbi 770i üliõpilastega, kasutades trükitud, isekasutatavat, anonüümset küsimustikku, mis sisaldas sotsiaal-demograafilisi ja akadeemilisi andmeid, samuti alkoholi tarvitamise häirete tuvastamise testi (AUDIT) ja Rutgersi alkoholiprobleemide inventuuri (RAPI). TULEMUSED: Me täheldasime, et Brasiilia tervishoiuüliõpilaste seas oli alkoholitarbimise (65,1%) ja joomise (57,5%) levimus kõrge, kusjuures sagedamini tarbisid alkoholi mehed (73,1%), meditsiini (83,0%) ja veterinaarmeditsiini (79,1%) õppekavadel ning neljandast semestrist kaugemal kui neljas (71,7%). Leidsime seoseid joomisharjumuste ja soo (P = 0,016), religiooni (P < 0,000), kursuse (P < 0,000) ja semestri (P = 0,047) vahel. Alkoholijoomine oli seotud akadeemilistel üritustel osalemisega ilma magamata (P < 0,000), õppetööst puudumisega pohmeluse tõttu (P < 0,000), probleemide tekkimisega asutuse administratsiooniga (P = 0,028) ja alkoholi tarvitamise tõttu ürituste lõpetamata jätmisega (P < 0,000). KOKKUVÕTE: Alkoholi tarbimise ja joomise levimus Brasiilia tervishoiuüliõpilaste seas oli kõrge ja seotud soo, religiooni, kursuse, akadeemilise semestri, riskikäitumise ja negatiivsete akadeemiliste mõjudega.
Loe lähemalt SIIN